matusekõnede puhul) 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Kõnekunsti kaks põhilist voolu. Asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, väline efektitsemine, ülespuhutus, ida traditsiooni eeskujul. Atikism lihtne, selge, napp, Kreeka klassikaliste kõnemeeste eeskujul. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna. Noorena asianist, aga hiljem distantseerib end sellest, samas heidab atikistidele ette jõuetust. Loob oma isikupärase stiili, mis väldib äärmusi. Loogiline ülesehitus, selge keel. Olulisemad kõned: In Catilinam (Catilina vastu, "Kui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa kuritarvitada meie kannatust..."). Kunstilised kordused ("Ma ei kannata, ma ei talu, ma ei luba seda!"), Teooriast näiteks "De oratore" ("Kõnemehest", kirjeldab ideaalsed kõnelejat), aga
emotsionaalsus. 1. sajandi keskel pKr võrdles Cicero asianismi ja atikismi, mis oli samuti Kreekast laenatud, kuid asjalikum ja kuivem retooriline stiil. Uus kõnemeeste koolkond hakkas end nimetama atikististideks. Nad püüdsid silma paista filoloogilise õpetatusega ega orienteerunud enam suurte rahvamasside ees esinemisele, vaid haritud publikule. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna. Cicero oli noorena asianist, kuid atikistide esilekerkimisel heitis neile ette "jõuetust", ent distanteeris end ka ise asianismist. Ta loob oma isikupärase stiili, mis väldib mõlemat äärmust. Tema kõnede ülesehitus on väga loogiline, samuti on keel selge. Kasutus tihti kõnedes kolmikjaotust, nt: non feram, non patiar, non sinam ('ei talu, luba ega salli'). Cicero olulisimad retoorikakäsitlused on ,,De oratore" ("Kõnemehest", kujutab
annaabi.ee 
