suuruse kasv. Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine – tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad – kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes – plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi)
Hind määrav ja viib monopolide, oligopolide ja kartellide tekkele. Tuumikriikideks võib pidada Suurbritanniat, USA ja Saksamaa. IV Nafta, autode ja massitootmise ajastu. Mudel T tootmise algus 1908. Masstootmine tööjaotus ja konveierliinil põhinev tootmine. Standardiseerimine. Odav nafta ja vastavad tehnoloogiad tänu millele energiatootmine ja naftasaadustel põhinevad tooted üha enam odavamad kütus autode sisepõlemismootoritele; samuti asfaltteede väljaehitamisele; energiaallikas elektritootmisele. Naftasaadustel põhinevad tooted ja kasvav võimalik rakenduste ulatus erinevates majandusharudes plastmass ja sünteetika igaks otstarbeks. Maanteed ja magistraalide võrgustik, universaalne elektri kättesaadavus, rahvusvaheline telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi)
Viimase 2000 aasta keskmine globaaltemperatuur (Spencer, 2007). Keskmise temperatuuri erinevus praegusega võrreldes viimase 415 000 a. jooksul (Petit jt., 1999). Globaalne temperatuur Globaalse temperatuuri mõõtmine on keerukas ülesanne. Maa kohal registreeritakse õhutemperatuuri regulaarselt tuhandetes jaamades. Kliima muutuste hindamise seisukohalt on väärtuslikumad vanemad (vähemalt 150 a.) jaamad. Enamus neist asuvad linnades või nende läheduses. Linnad "kütavad" atmosfääri asfaltteede, betooni jm. hoonestuse abil. 2/3 Maa pinnast on kaetud veega. Õhutemperatuuri mõõtmine meteojaamade stiilis võimatu. Peamiselt kasutatakse veetemperatuuri andmeid, mis teisendatakse õhutemperatuuri väärtusteks. Enamus andmeid pärit peamistelt laevateedelt; ei kata maailmamerd ühtlaselt. Globaalne temperatuur Andmed puuduvad laiade ookeani alade, Antarktika, Gröönimaa, Sahaara ning Brasiilia vihmametsade kohta. Puuduvad andmed saadakse matemaatikas tuntud
annaabi.ee 
