aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabiilselt 23- kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0.07 cm võrra, kuid see ei suurene
Vastupidavusalana tugevdab kepikõnd südant ja vereringet, suurenda hapniku omastamist, samuti parandab selja liikuvust, leevendab lihaspingeid, parandab meeleolu, vähendab stressi. Positiivne toime kepikõnnil paraneb suurte ja peamiste lihasrühmade seisund tugevneb käsivarre, selja, kõhu, puusavöö ja jalalihased paraneb südame-vereringe ja hingamiselundite talitlus kepikõndi võiba harrastada kõikja-asfaltil, liivarannal, metsas jne kepikõnni liigutused on täiesti loomulikud, kuna põhinevad organismi normaalsel liikumisel sobib kõigile- algajatele, tervisesportlastele, tippsportlastele, noortele ja vanadele kepikõnni vahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, mis teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks Soovitused kõndimisel püüa olla kepikõnnil veidi ettepoole kaldu lase jalatallal rulluda kannalt päkale
Ratta ostmisel tuleks hoolega kaaluda, mis otstarbel ja kui kallist ratast soovitakse. Pistelise kontrollina oli küsimus rattasõidu sageduse kohta. Sellest küsimusest tulenes ühtlasi ka statistika rattakasutuse populaarsuse kohta.Tulemused näitasid, et 38% (46 inimest) vastanutest kasutab ratast harva. Iseenesest on see ju hea tulemus, sest 62% vastanutest kasutab jalgratast tihti. Eestlane üldjuhul ei tee vahet kas sõidetakse asfaltil või maastikul. Viimase all on mõeldud nii kruusateid, kui päris metsaradasid. Selge on see, et linnainimesel ei olegi teinekord võimalik asfaltilt kõrvale põigata. Kui silmas pidada aga võistlusi, siis kes kord rattasõiduga tegeleb, võtab osa mõlemat tüüpi mõõduvõtmistest.Küsimus millal te rattaga viimati võistlemas käisite, oli otseselt orienteeritud jagrattaspordi populaarsusele Eestis.
annaabi.ee 
