-lik ja -likkus · missugune? (omadussõna) k:kk · ÕNNELIK õnneliku-õnnelikku- õnnelikusse e õnnelikku jne / õnnelikud- õnnelikkude e õnnelike õnnelikke- õnnelikkudesse e õnnelikesse jne · mis? (nimisõna) alati kk! · õnnelikkus-õnnelikkuse-õnnelikkust- õnnelikkusesse e õnnelikkusse, õnnelikkuses jne Rasked sõnad · mõru kohviga, vilu ilmaga; suhkrut, autosid, nürisid; kunstnikkude e kunstnike,kontsertide [sant], asfaltide; kõige kurblikum e kurblikem, kõige kargem e kargeim, keegi-kellegi-kedagi- kellessegi-kelleski-kellestki jne · töötatakse, töötati; tüütama, tüüdata; naasen, naasis Õige variant · laulev revolutsioon · külm sõda · pronksiöö · suur reede · Saksa okupatsioon · soome rahvas · nõukogude võim, aeg nagu ja kui · Tegutseb, nagu oskab. · Ma pigem suusatan, kui jooksen. · Ühel talveõhtul, kui Tõnu koju tuli, külmus
seersant, seitung, setvert, säärvant, talrep, teemant, tiiskant, transport, umlaut, vestern, vimperg VORMISTIKUST: · Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi) · Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki, konkursisse e konkurssi, pankrotisse e pankrotti) · de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt, seersantideks, teemantideta) · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (biifsteeke e biifsteekisid, eksperte e ekpertisid, impulsse e impulssisid) · i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt, kuurordeks, leistangesse, leitnandel) PÕHITÜÜP RIDA · Rea, rida, reasse e ritta, ridade, ridu e ridasid, ridadesse
annaabi.ee 
