· soojuselektrijaamade tuhabasseinidest ja põlevkivikeemia ettevõtete jäätmehoidlatest väljauhutud saasteained; · naftasaadused ja raketikütuse jäägid endistes Nõukogude Liidu sõjaväebaasides; · endistel militaaraladel paiknenud ja paiknevad kemikaalid ja muud ohtlikud jäätmed; · keskkonnanõudeid eirates rajatud kütusehoidlad (naftasaadused, põlevkiviõlid) ja prügilad (ohtlikud jäätmed), endisaegsed primitiivsed asfaltbetoonitehased; · ettevõtete jäätmete ladustuspaigad; · endiste taimekaitsevahendi- ja mürgiladude peremeheta jäämisel ja lagunemisel mahajäänud mürkkemikaalid; · jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse; · raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003) Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga
ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu. Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu
annaabi.ee 
