7.Roomlaste valitsemine Vahemere maadel. Roomlastele alluvaid vahemere maid nimetati provintsideks. Sealsed elanikud pidid Rooma riigile maksma kõrgeid makse, Itaalia rahvad olid aga maksuvabad. Provintsi valitses asevalitseja, kes kogus makse, hoidis korda ja tõrjus vaenlasi. Asevalitsejateks said rikkad ja suursugused romlased. Maksukoormus oli väga suur, osa sellest läks Rooma riigikassasse, osa jäi aga asevalitsejale, seega li asevalitsejal võimalus saada väga rikkaks. 8.Vallutussõdade tagajärjed. Sõjasaagist, mis saadi alistatud maadest lks enamik väepealikutele, senaatoritele ja teiste rikaste inimeste kätte, kuid osa said ka lihtsõdurid. Toodi sisse palju orje. Paljude Itaalia talupoegade olukord halvenes. Sõja puhkedes pidid nad põllutöö pooleli jätma ja sõtta minema. Maad jäid sõjas olles harimatta ning prast olid põllud söötis ja majapidamine laokil. Paljud müüsid oma
Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud ja islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised olid aga maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid rahvad peagi islami usku siirduma. Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. 8. sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejal Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Badgad. Ja araablaste riik oli sellest ajast tuntud Badgadi kalifaadi nime all. Seda aega peetakse araablaste hiigelajaks. Uusi vallutusi ette ei võetud aga see eest arenesid kiirelt majandus ja kultuur. Suurtes linnades nagu Kairos ja Aleksandrias arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel
annaabi.ee 
