kõrgklassi Euroopa vooluga kaasas käima. ,,Kui käesoleva aastasaja algul peetud sõja järel tuli veel meie isadelgi elada viletsa õlgkatusega kaetud armetuis puumajades, millel väiksed aknad ja mõnikord polnud korstnatki peal, siis nüüd võib igal pool näha mitte üksnes kivist, vaid ka väga nägusalt ja suure maitsekusega rajatud mõisasüdameid, kus elamud seismas kui hôtel´id, ümbritsetuna korrapäraselt asetuvaist kõrvalhoonetest," on täheldanud toona Põltsamaa pastori ametit pidanud August Wilhelm Hupel. Praegune Lahmuse mõisasüda pole ehitatud siiski mitte Bockide, vaid Krüdeneride aegu. Need olid hoopis põlisemat päritolu kui Bockid, sellegipoolest oli Lahmuse alles esimene mõis, mille nad siitkandist endale said. Krüdeneride valdusse tuli see 1758. aastal, pärast seda, kui Bockide vanem tütar Christine Gertrude Pärnumaalt pärit Martin Friedrich von Krüdenerile mehele läks.
jõukusega talupojad, kelle igapäevaelu ja ellusuhtumine on meile kõige paremini tuntud sellest kihist pärit poeedi Hesiodose vahendusel. Loomulikult oli talupoegade peamine tähelepanu suunatud põllutööle, kuid neil tuli paratamatult etendada oma osa ka kogukonna kaitsel. 7. sajandil kujunes järkjärgult kreeka linnriikide tüüpiline võitlusviis hopliidifaalanks. Raskelt relvastatud jalamehed hopliidid rivistusid üksteise taha asetuvaist pikkadest tihedatest viirgudest moodustuvasse lahingukorda ehk faalanksisse. Hopliitidena võitlesid kõik kogukonnaliikmed kel oli piisavalt vara raske relvastuse hankimiseks, seega rikastele ja suursugustele lisaks ka keskmise jõukusega mehed. See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes
annaabi.ee 
