julgestamisega Kaitsetegevus rünnaku vastu. Mängijad algpositsioon on kahes reas, igal mängijal oma tsoon: · kõik eesliini mängijad, blokeerijad, paiknevad ,,oma" vastasvõistkonna ründemängija vastas. · Kaitsetegevus on organiseeritud kahes reas, eesliin - blokeerijad, tagaliin julgestajad või palli vastuvõtjad. Kõikide süsteemide puhul juhinduvad mängijad esialgse positsiooni valimisel vastava süsteemi asetusskeemist. Blokist vabaksjäänud mängijad püüavad katta väljaku nii, et see oleks ründelöökidest kindlustatud. Süsteem valitakse selle järgi, kes mängijatest on julgestaja, blokeerijate arvust ja tsoonist. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Enimkasutatud julgestamise süsteemid: a).tsooni 6 julgestamisega b). äärmise mängija julgestamisega c). blokist vaba mängija julgestamisega (joonis 2.). 12 Joonis 2. Kaitsetegevus väljakul
(A. Beljajev, M Savin, 2002) Kaitsetegevus rünnaku vastu. Mängijad algpositsioon on kahes reas, igal mängijal oma tsoon: kõik eesliini mängijad, blokeerijad, paiknevad „oma“ vastasvõistkonna ründemängija vastas. Kaitsetegevus on organiseeritud kahes reas, eesliin - blokeerijad, tagaliin – julgestajad või palli vastuvõtjad. Kõikide süsteemide puhul juhinduvad mängijad esialgse positsiooni valimisel vastava süsteemi asetusskeemist. Blokist vabaksjäänud mängijad püüavad katta väljaku nii, et see oleks ründelöökidest kindlustatud. Süsteem valitakse selle järgi, kes mängijatest on julgestaja, 15 blokeerijate arvust ja tsoonist. (J. Zeleznjak, A. Ivoilov, 1991) Enimkasutatud julgestamise süsteemid: a).tsooni 6 julgestamisega b). äärmise mängija julgestamisega c). blokist vaba mängija julgestamisega. BLOKEERIMISE TREENIMINE
annaabi.ee 
