Kuid julge kallaletung mõjus rauddiviisi vapustatud närvidele niivõrd põrutavalt, et kõik ta viis pataljoni tõmbusid veel samal ööl tagasi Koiva jõe lõunakaldale. Jõesillad hävitati. Sellega olid lõplikult luhtunud vastase väejuhatuse vastupealetungikavatsused. Kindral R. v. der Goltz ise kirjeldab seda juhtumit järgmiste sõnadega: "Kuid saatus tahtis, et 23.juuni õhtul suure tee rajoonis murti sisse surmani väsinud vägede asetusse. Rauddiviisi juht luges seda niivõrd ohtlikuks, et palus luba kogu diviisi lahinguta tagasi tõmmata Koiva jõe taha." Järgneva päeva lõunaks olid meie väeosad kõikjal välja jõudnud Koiva jõe põhjakaldale. Sõjasaagina oli jälitamisel võetud 3 suurtükki, miinipildujaid ja muud sõjavarustust. 9.polgu, eriti aga selle 3. roodu kallaletung 23. juuni õhtul Engelhardshofi juures on näide selle kohta, mida võivad korda saata ka arvult ja
Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil soomusrongid tungisid peale piki Tallinna-Narva raudteed, teostas laevastik meredessante rannikul, ning rinde paremal tiival tungis sügavale vastase asetusse ratsavägi. 17. jaanuaril Utria rannikul maandus 1000-meheline meredessant Narva oli tagasi vallutatud ning asuti kaitsele. Rahvaväe vastupealetung: Utria dessant ja Narva vabastamine; Tartu vabastamine; võitlused TartuValga suunal, Paju lahing, Valga ja Võru vabastamine: Rahvaväe vastupealetung: 7. jaanuaril 1919 algas Rahvaväe üldpealetung. Jõudude vahekord oli sel hetkel veel Punaarmee kasuks, kuid ülekaal oli suhteliselt väike.
annaabi.ee 
