Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"asetsusest" - 5 õppematerjali

Referaat-Hispaania Kuningriik
6
doc

Referaat "Hispaania Kuningriik"

Sisukord · 1. Asetus, üldinfo, kliima · 2. Ajalugu · 3. Seaduslikud võimuorganid · 4. Majandus · 5. kasutatud kirjandus 1 Üldinfo Hispaania Kuningriik (Reino de Espana) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ­ ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ­ ja lõunarannikut Vahemeri. Hispaaniale kuuluvad samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarterühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alat...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
Rasedusaegsed müüdid
2
docx

Rasedusaegsed müüdid

Treenides õpitakse teadlikku käitumist, ning lisaks füüsiline aktiivsusega saavutatakse emotsionaalne tasakaal, sest treenides vabaneb oksütotsiin ehk õnnehormoon mis aitab kohaneda stressiga. 2. Kõhu kuju järgi saab ennustada lapse sugu MÜÜT: räägitakse, et väga madala kõhuga rasedus viitab poisslapse sünnile, kõrge kõht aga tütarlapsele. Tegelikult kõhu kuju ja suurus sõltub raseda naise keha eripäradest, kõhulihastest ja nende treenitusest, loote suurusest ning asetsusest. 3. Seks raseduse ajal on keelatud MÜÜT: Ainult riskirasedad ei tohiks seksida raseduse ajal. Seks on koguni soovituslik, kui rasedustähtaeg hakkab lähenema, sest seksil on sünnitust esilekutsuv efekt. Kuid vahekorra ajal tuleks vältida survet kõhule. Lisaks on meeste seas levimas eksiarvamus, et seksuaalvahekorra ajal võib loode peenisega vastu pead saada. Tegelikult see ei ole füsioloogiliselt võimalik, sest loote ja peenise vahele

Meditsiin → Meditsiin
5 allalaadimist
Keskkonnafüüsika arvestuse materjal
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Kaal: Jõud, millega kehale mõjub gravitatsioon P = mg Näide: 80 kg inimese kaal maapinnal P = 80 kg * 9.8 kg*m/s2 = 784 N Mehaaniline energia: Iseloomustab keha võimet teha tööd (avaldada teisele kehale jõudu ja muuta selle asendit) E = Ek + Ep Kineetiline energia: keha liikumisest tulenev energia Potentsiaalne energia: keha asetsusest tulenev energia Ep = mgh (gravitatsiooniline) Töö: Kehale mõjuva jõu tõttu keha asukoht muutub W = FsS W = Fscosα Ühik: J, Nm Võimsus: Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd: Ühik: W, J/s, Nm/s, hj (1 hj ≈ 750W) Energeetikas: 1kW ehk 1000 W * 3600 s = 3.6*106 J Võnkumised: Võnkumiseks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Puiduteaduse konspekt eksamiks
9
docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Hajusoonelisus- sooned asetsevad segipaisatult e hajusalt, muutes aastarõngaste jaotus eristuse paljale silmale eriti raskeks.Hajusoonelised nt kask, pöök, vaher, pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8...6,2 m/h.

Metsandus → Puiduõpetus
90 allalaadimist
KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Kehade vastastikmõju tõttu võib muutuda kehade kuju või asend. Töö sõltub vastastikmõju tugevusest ehk jõust ja läbitud teepikkusest (keha peab muutma asukohta) Ühik: J, N*m 1 J on töö, mida teeb jõud suurusega 1 N kui ta mõjub 1 Mehaaniline energia (E) Iseloomustab keha võimet teha tööd (avaldada teisele kehale jõudu ja muuta selle asendit) E = Ek + Ep • Kineetiline energia: keha liikumisest tulenev energia. • Potentsiaalne energia: keha asetsusest tulenev energia. Energia ühik on J Võimsus kirjeldab ajaühikus tehtud tööd. Ühik: W Võnkumised Võnkumine on mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Nt. vedrupendel, niitpendel Võnkumise toimumine: Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon. Vajalik anda esialgne energia. Energia korduv muutumine - potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumiste liigid:

Füüsika → Keskkonafüüsika
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun