seega kogu sõjaväe peajõu oodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid sinna ka ratsaväeüksused. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinuksest kumerast kilbist, üsna raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Võistluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja astusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Rooma leegion rivistus väksete ristkülikutena, mis asetseid üksteise suhtes nagu malelaua ruudud. See rivistus andis roomlaste taktikale paindlikust, võimaldades võidelda ka künklikul maastikul ning tuua vsinud ja kaotusi kandnud üksuste asemele uusi ja puhanuid otse lahingu käigus. Roomlased kasutasid katapulte(kivi- ja nooleheitemasinaid), müürilühkujaid, piiramistore, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. 8) Mis iseloomustab Rooma õigust?
3. Keskajal esines ka vabakujulisi aedu, mis olid lossidest eraldi, olid ka piiratud kas müüri või taraga, nendega liitus tihti loomaaed. Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka loomaaed 2. .A. Magnus elas 1200-1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel. 3. Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel. Need aiaosad ei olnud teineteisega liitunud, olie sõltumatute elemntidena, rõhutati piiride või müüridega, ometi miljöötervik. Plaaniliselt ruut või ristkülik kogu aias. Esines ka labürinte, mis olid kas ring, kuusnurk, hiljem ka ruut. Ürdiaeda peeti väheväärtuslikus aiakunstis, asus kõrvalisemas kohas keskajal. Plaaniliselt reeglipärane, ristkülik. Selline aiaülesehitus püsib põhiideena keskaja lõpuni ja taandub allaes renessansiaja eel. 4
rannikult ning olid rajatud peamiselt kuskile poolsaarele, jõekääru või ka laiule (nt Asva kindlutatud asula). Kindlustatud asula puhul polnud mullast kaitsvat valli, vaid seda kaitses kuskil 1.3-1.6m paksune paekividest laotud müür. Väärtuseks olid sel ajal loomakarjad ja ka pronkesemed. Kuigi olid kindlustatud asulad, siis enamik inimesi elas siiski neist väljaspool. Samal ajal tekkisin ka kivikirstkalmed, mis asetseid maa peal, kividest ringi näol ning mille diameeter oli 3-8m ja kõrgus kuni 1m kivi ringi keskele oli laotud ka paekividest kirst, millele olid peale pandud pae plaadid. Kirstu maeti oletatavalt perekonna pea ning sinna selle ümber maeti ka teised perekonna liikmed. Kolmandaks jäävad sinna ajajärku ka vanimad põllu jäänused. Vanimad põllujäänused on dateeritud ~935 eKr, mida on nimetatud ka Balti põldudeks, mida iseloomustab ebakorrapäratus.
annaabi.ee 
