Kaht nurka, mille sisepiirkonnad on ühel pool lõikajat nimetatakse sisenurkkadeks näiteks nurgad 4 ja 5. Lähisnurkkadeks nimetatakse nurkki, mille sisepiirkonnad asuvad uhel ja samal pool lõikajat näiteks: nurgad 1 ja 2. Kaasnurkkadeks nimetatakse nurkki mis on ühel ja samal pool nurgapoolitajat ja on võrdsed. Kaasnurgad on näiteks nurgad 2 ja 6. Kui poolitada kaks sirget s ja t tekib nende vahel 8 nurkka . Põiknurgad asetevad nurgapoolitajast erinrvatel pooltel. Kui põiknurgad on võrded, on sirged paralleelsed. Lähinurgad on 180 parajasti siis, kui põiknurgad on võrdsed. 6.kolmnurga sisenurkkade summa. Kolmnurkkade sisenurkkade summa on 180. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurkka. Kolmnurgal on üldse kokku 6 välisnurkka. Kolmnurga välisnurkkade summa on 360. kolmnurga sisenurk 7.kolmnurga kesklõik
Paljastuhnur(Heterocephalus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond: Mullatuhnurlased (Bathyergidae) Alamsugukond:Paljastuhnurlased (Heterocephalinae) Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus) Liik: Paljastuhnur Paljastuhur on kohanenud eluks maa-all,kus ta elab urus.Loomakese paljana näiva keha ja saba katavad mõned valged karvad.Koonul ja mokkadel asetevad kompekarvad e vibrsissid. Jäsemetel harjased.Kõrvad ja silmad on väiksed aga laod paksud.Lõikehamabd ulatuvad mokkadest välja,nii ei satu kaevamisel mulda suhu.Sel liigil on imeline võime taluda kõrget co2 ja ammoniaaagigaase. Nende kolooniad paiknevad üksteisest 100-1 km kaugusel. Igal perel on oma lõhn ja suhtlemisel kasutatakse enam kui 18 häälitsust. Urus on huvitav elukorraldus,kus elatakse kolooniana.Sigida saab vaid üks emane,kes valib endale välja 3 paarilist
annaabi.ee 
