Aseskeem- lihtsatest elementidest koosnev skeem, mis näitlikult esitab tegelikus süsteemis toimuvaid protsesse. Elektriskeem Aseskeem R1 C R2 R R3 R4 Aseskeeme kasutatakse elektriseadmete arvutamisel ja neis toimuvate protsesside analüüsimisel. 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS Elektriskeemid liigitatakse: · Struktuurskeemid - näitavad seadme põhielemente, nende otstarvet ja vastastikuseid seoseid · Talitusskeemid - selgitavad seadme tööpõhimõtet ja selles toimuvaid protsesse · Põhimõtteskeemid - näitavad ettenähtud elektriliste protsesside toimu-
tüübist ja lülitusest. Nende väärtused saadakse kas kataloogidest, määratakse staatilistelt tunnusjoontelt või mõõdetakse spetsiaalse seadmega. Nagu eespool mainitud, vastab igale parameetrite süsteemile oma aseskeem, kus siis parameetrid kujutavad vastavaid lülituselemente. Joonisel 6.19. on toodud y-ja h-parameetrite aseskeemid, mis on kooskõlas parameetrite võrranditega. JOONIS 6.19. Toodud aseskeeme on võimalik teisendada ka ühe generaatoriga aseskeemideks. Mainitud aseskeemidelt ei ole aga kuigi selgesti arusaadav selle seos transistori tööpõhimõttega. Sellest seisukohast on on näitlikum nn. füüsikaline ehk primaar-parameetritega aseskeem, mis CB lülituse jaoks on toodud joonisel 6.20. JOONIS 6.20. kus: re on emittersiirde takistus; rk - kollektorsiirde takistus; rb - baasi takistus.
tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu
protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub
ja seega libistusest. Seepärast pole tavaline aseskeem kasutatav lühisrootoriga asünkroonmootori töö kirjeldamiseks, kui tööpunkt asub mehaanilisel tunnusjoonel vääratuspunktist allpool, st juhul kui s > sv. Järelikult ei sobi tavaline aseskeem asünkroonmootori käivitus- ja pidurdustalitluste arvutamiseks. Lühisrootoriga asünkroonmootori töö täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse täpsustatud aseskeeme. Joonisel 6.4.a on kujutatud tavalist T-kujulist aseskeemi, joonisel 6.4.b aga üht võimalikku täpsustatud aseskeemi, millel rootoriahelat kirjeldatakse mitme aktiiv- ja induktiivtakistuse järjestikparalleelühendusena. Joonis 6.4 Täpsustatud aseskeemid arvestavad täielikumalt voolu väljatõrjumise efektist tingitud rootorimähise takistuse sõltuvust libistusest. Voolude jagunemine rootoriahela kahe
annaabi.ee 
