Nüüdseks on kunagisel Ida-Virumaal vaid kiire rahvastiku vähenemine, stabiilselt suurim töötus ning kogu riigi madalaimad keskmised palgad. Rahvastikule ja asustusele on samuti mõju avaldanud põlevkivi tänu millele tekkisid enamus Kirde-Eesti linnad. Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad majandusüksused nagu VKE-d, teenindussfäär, de-industrialiseerimine, kasvavad
Ehkki sellel maailma suurimal tellisefirmal on 235 tehast 24 riigis ja Aseri nende hulgas üks väiksemaid, on arengud sealtpeale siiski lootustandvad. Tellisesavi varud mujal Eestis on otsas ja siseturul Aseri tehasel võistlejaid pole, kasvab ka telliste eksport Venemaale. Sellepärast ehitati juurde uus tehas, mis läks käiku 2006. aasta lõpul. Osast nõukogude-aegsest tehasest sai katusekive valmistav Wiecor. Samuti kavandatakse Aserisse sadamat ja selle tegutsemiseks vajaliku Sonda-Aseri raudteeharu taastamist, kuid sellest vist ei tule midagi välja. Ametlikult pole Aseri kunagi olnud ei linn ega alevgi, teda kutsuti koguni Eesti suurimaks külaks. Tegelikult on ta muidugi väike linn. Elanikke on seal umbes 2000, märksa vähem kui Nõukogude aja lõpus. Tolleaegse suurtehase raskused mõjutasid halvasti ka linna ennast, ent tehas jäi siiski alles, ka leidub töökohti ümbruskonnas, nõnda polnud
annaabi.ee 
