(tuntud ka kui Belovezhskaja pushtsha kokkulepe). Mõjutatuna sellisest slaavi riikide kesksest võimujagamisest tulid Kesk-Aasia vabariigid omakorda kokku Turkmenistanis, et arutleda alternatiivse endisi liiduvabariike ühendava organisatsiooni loomise üle. Seejärel (21.detsember 1991) toimus Alma-Atas kõigi endiste liiduvabariikide (v.a. Balti riigid ja Gruusia) ühine nõupidamine, kus vormistati lõplikult SRÜ sünd: Armeenia, Aserbaidzhaan, Kasahstan, Kõrgõzstan (endine Kirgiisia), Moldova (endine Moldaavia), Tadzhikistan, Turkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Vene Föderatsioon - allkirjastasid protokolli SRÜ loomise kohta (Alma-Ata deklaratsioon). Sellega fikseeriti lõplikult NSVL-i kui sotsialistliku liitriigi lagunemine. Likvideeriti NSVL-i Ülemnõukogu ja teised institutsioonid. 25.detsembril 1991.aastal astus tagasi NSVL-i President Mihhail Gorbatshov.
Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 46, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzhaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi