lähiassimilatsioon. Dissimilatsioon – assimilatsiooni vastand (häälikud muutuvad erinevaks) Nt kui sõnas on kaks r-i, siis laenamisel üks asendatud l-ga või n-ga: *rööver > röövel, *rüüter > rüütel, *rööre > lõõr, *rekrut > nekrut. 14. Peamised vokaalimuutused eesti keele ajaloos. 15. Peamised konsonantide muutused eesti keele ajaloos. 16. Eesti keele kvantiteedi- ja rõhusüsteemi muutumine. 1. Asepikendus (Veske-Collinderi teooria). Seotud järgsilpide vokaalide kaoga. Kvantiteedi kompensatsioon esimeses silbis – pikenes esisilbi vokaal, diftong või mingi konsonant. On väidetud, et asepikenduse teel on tekkinud III-vältelised vormid: *metsäδä > metsää >> .metsä. Või vastupidi? Igatahes on eesti keele vältesüsteemi aluseks olnud kõne rütmisüsteemi muutused. 2. Teise silbi vokaali pikenemine: majà, imè. Tekkinud tõenäol. koos vältevaheldusega
III välde ainus “tõeline” välde, I ja II välde taanduvad erinevatele silbitüüpidele. I välde – lühike rõhuline lahtine silp; II välde – pikk rõhuline lahtine või kinnine silp. Praeguse VV kohta kasutatud terminit “hiline VV”, mis hakkas tekkima 13. sajandil. Nn Veske-Collinderi teooria: kui sõna lüheneb ühe silbi võrra, siis hääldus intensiivistub, et kogupikkus säiliks samana. Nn asepikendus osastavas käändes, kui kadus lõpp -ta. Ariste teooria. 1947. a on Ariste väitnud, et just esisilbi välte pikenemine põhjustas kolmanda silbi ärajäämise. Esisilp pikenes isokroonia (samapikkuspõhimõtte) tõttu. Esisilpi hääldati pikemalt siis, kui teine silp oli lahtine, ja lühemalt, kui teine silp oli kinnine. Kinnine silp nõudis rohkem hääldusenergiat. Nähtus kasvas üle VV-ks, kus välte erinevust hakati tõlgendama grammatilist
annaabi.ee 
