lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk KAHJU SUURUSE KINDLASMÄÄRAMINE Kahju suuruse kindlaksmääramine: Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud ehk siis hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahjuga
Sellisel juhul arvestatakse kahju hüvitis selliselt, nagu oleks asi hävinud, järelikult kuuluvad hüvitamisele uue samasuguse asja omandamise kulud. Hinnavahe hüvitamine (VÕS §135). Juhul, kui lepingu pool taganeb lepingust selle rikkumise tõttu ja soovib lisaks sellele nõuda ka temale tekitatud kahju hüvitamist, annab seadus talle võimaluse tõendada lepingu täitmata jäämise tõttu tekkinud kahju suurust asendustehingu ja lepingu, millest taganeti, hinnavahe abil. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt VÕS § 135 lõikest 1 peab lepingust taganenud pool turul leiduvate võrdsete pakkumiste korral eelistama kõige soodsamat asendustehingut, vastasel korral võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik nõuda kahjuhüvitise vastavat vähendamist. Juhul, kui võlgnetud
Sellisel juhul arvestatakse kahju hüvitis selliselt, nagu oleks asi hävinud, järelikult kuuluvad hüvitamisele uue samasuguse asja omandamise kulud. Hinnavahe hüvitamine (VÕS §135). Juhul, kui lepingu pool taganeb lepingust selle rikkumise tõttu ja soovib lisaks sellele nõuda ka temale tekitatud kahju hüvitamist, annab seadus talle võimaluse tõendada lepingu täitmata jäämise tõttu tekkinud kahju suurust asendustehingu ja lepingu, millest taganeti, hinnavahe abil. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt VÕS § 135 lõikest 1 peab lepingust taganenud pool turul leiduvate võrdsete pakkumiste korral eelistama kõige soodsamat asendustehingut, vastasel korral võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik nõuda kahjuhüvitise vastavat vähendamist. Juhul, kui võlgnetud