kas väga teadlikult (ratsionaalsel alusel) või mingi emotsionaalselt eriti vapustava üleelamise kaudu. Praktika on näidanud, et kohati toob edu ka hirmu kogemine ehk sokiteraapia, kus inimene näeb ja kuuleb oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi, olgu või aastakümnete perspektiivis, ning see suhestub tal omaenda laste ja lastelaste tulevikuga. Sellisel juhul võib inimene hakata heameelt ja naudingut tundma mitte üksnes asendustegevusest (nn kvaliteetajast lähedaste seltsis), vaid ka otsustest, mis on suunatud temale oluliste kaaskondsete käekäigule edaspidi üksnes siis võib ta olla valmis talitsema oma ahnust tarbida naudinguid tuleviku arvel. Ilmselt ei ole mõtet loota või arvata, et ostuvaba päev eraldi ning üksiku ettevõtmisena suudab kujundada enamikus inimestes keskkonnateadlikke ja manipuleerimisele vastuseisvaid tarbimishoiakuid. Kuid osana üldisest maailmavaatelisest ja järjepidevalt teadvustatud
partnerivalikuga liiga kaua venitada, eriti kui kvaliteetseid partnereid napib. Seetõttu võis partide esivanemate isalindude niisugune kõhklemist väljendav käitumine muuta emase, kes kartis “kosilast” kaotada, isasele seksuaalselt vastuvõtlikumaks. Kuna see liigutus tasus järelikult isasele ära, soosis looduslik valik isendeid, kes tavatsesid seda liigutust teha veelgi silmatorkavamal moel kui teised. Nii kujuneski algsest lihtsast asendustegevusest välja silmatorkav kosimisdisplei, mida omakorda võimendas spetsiaalse värvilise nn tiivaküüduse väljakujunemine. • termoregulatoorsed liigutused - Näide: aktiivselt tegutsevatel (nt üksteisega võitlevatel) karvastel loomadel on suur oht üle kuumeneda. Mitmed reaktsioonid aitavad neid maha jahutada, nt karvade turri ajamine laseb õhul karvade vahele pääseda ja keha jahutada. Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda ähvardusdispleiks