Paraku toob ühinemine reeglina kaasa teatava töötajatepoolse vastuseisu, kuna ratsionaliseerimine eeldab peaaegu alati ka teatava arvu kaadri koondamist. Ka ühingu ülevõtmine ühel või teisel põhjusel võib põhjustada vastuolusid ühendava ja ühendatava ühingu töötajate, eelkõige aga osanike/aktsionäride vahel (räägitakse nn vaenulikest ülevõtmistest). Sellistel puhkudel saab reeglina üheks suuremaks komistuskiviks ühendatava ühingu osade/aktsiate asendussuhte kindlaksmääramine (v t AS § 396 lg 2, 398 lg 3) . Asendussuhte määramisel otsustatakse sisuliselt see, kui kõrgeks hinnatakse ühendatava ühingu väärtus, ning see omakorda määrab vara, kui suure osaluse ühendavas ühingus omandavad ühendatava ühingu osanikud/aktsionärid. Ühinemise regulatsioon on äärmiselt komplitseeritud ning protsess ise suhteliselt pikaajaline, kuna ühinemisel põrkuvad mitmete erinevate gruppide huvid (töötajad , aktsionärid/osanikud, võlausaldajad).
Päris palju tuleb asendussuhe kokkuleppest, sest ÄS ei sisalda yhtegi sätet et asendamine peab toimuma. Kui ühel isikul on kaks ühingut on see vaid tehniline küsimus. Mis ei või ta oma kapitali suurendada? Sellest tulevad lisa kohustused, kapitali nõude tõttu, nt suurem juhatus, ja ühing satub halvemasse olukorda inimest tuleb ka iseenda eest kaitsta. Osasid ei asendata ja register ütleb et nii ei saa. Peab näitama asendussuhte. 403 lg 4 asendamist ei toimu. Kui panna siia kõrvale tavaline müügileping siis käsutustehing on nagu asjaõiguskokkulepe. Vara üleandmie ühinemise käigus toimub (vt seletuskirja) äriregistri kande tegemisega 403 lg1! See on käsutustehig. See on nagu ml analoog kohustustehing. See sama lg ei ütle kui suur peab olema asedussuhe ja ei ütle ka et selle kohta peab kokkulepe olema seega sellele sättele ei saa üldse viidata. 382 lg1 p2 räägib sellest hoopis. Asendamise eesmärgiks on
Päris palju tuleb asendussuhe kokkuleppest, sest ÄS ei sisalda yhtegi sätet et asendamine peab toimuma. Kui ühel isikul on kaks ühingut on see vaid tehniline küsimus. Mis ei või ta oma kapitali suurendada? Sellest tulevad lisa kohustused, kapitali nõude tõttu, nt suurem juhatus, ja ühing satub halvemasse olukorda inimest tuleb ka iseenda eest kaitsta. Osasid ei asendata ja register ütleb et nii ei saa. Peab näitama asendussuhte. 403 lg 4 asendamist ei toimu. Kui panna siia kõrvale tavaline müügileping siis käsutustehing on nagu asjaõiguskokkulepe. Vara üleandmie ühinemise käigus toimub (vt seletuskirja) äriregistri kande tegemisega 403 lg1! See on käsutustehig. See on nagu ml analoog kohustustehing. See sama lg ei ütle kui suur peab olema asedussuhe ja ei ütle ka et selle kohta peab kokkulepe olema seega sellele sättele ei saa üldse viidata. 382 lg1 p2 räägib sellest hoopis. Asendamise eesmärgiks on
annaabi.ee 
