jne) Element üksuste, kategooriate ja nende realisatsoonide ühine nimetus. Iseloomulik ehk inherentne omadus kirjeldus, mis viitab esemetele ja elusolenditele. (nt Põhisõna on substantiiv) Distributsioon kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Süntagmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab ühendada lineaarseks järjendiks. (nt sõna hunt on süntagma). Paradigmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab asendada üksteisega. Kommutatsioon on asendusoperatsioon. (nt foneemid /p l m s k/ ja sõnad puu, luu, muu, suu, kuu) Asendusseoses olevad elemendid moodustavad paradigma. Funktsionaalne ehk distinktiivne erinevus nt häälikute [s] ja [p] erinevus, sõnadel suu ja puu on erinev tähendus. Need sõnad on opositsioonis. Liiane erinevus häälikute erinevus ei anna erinevust tähenduses. (nt poolheliline [h] ja helitu [h] sõnas viha) Suletud keelesüsteem piiratud arv märke. (nt mesilane saab teatada meeallika asukoha
Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause. NP (+Cop) + Loc kollokatsioon- ühend kommunikatiivne kompetents- võime kasutada keelt eri olukordades sobival moel kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine
annaabi.ee 
