liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele. Nt. Vastuolu ei näidata enam töölisklassi ja kapitalistide vahelise vastuoluna, vaid nt valge töötaja ja etnilise vähemuse vastuoluna. Seejuures on oluline, et sellise tõelist konflikti varjava asenduskonflikti esiletoomisega suurendatakse ühtsust valge kapitalisti ja töölise vahel. Mille kaudu käib see rahva petmine ja kuidas niisugune manipuleerimine võimalikuks osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele pealesurutud, ja ei kajasta masside enda eelistusi. Siin näeme juba
riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele. Nt. Vastuolu ei näidata enam töölisklassi ja kapitalistide vahelise vastuoluna, vaid nt valge töötaja ja etnilise vähemuse vastuoluna. Seejuures on oluline, et sellise tõelist konflikti varjava asenduskonflikti esiletoomisega suurendatakse ühtsust valge kapitalisti ja töölise vahel. Mille kaudu käib see rahva petmine ja kuidas niisugune manipuleerimine võimalikuks osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele pealesurutud, ja ei kajasta masside enda eelistusi. Siin näeme juba 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism
annaabi.ee 
