Kui alleel on kasulik, siis s>0 ja kui kahjulik siis s<0. Kui alleel on peaaegu neutraalne, siis nii valik kui ka populatsiooni suurus on olulised. Kui alleel on tugevalt kasulik, siis fikseerumise tõenäosus ei sõltu populatsiooni suurusest. Tugevalt kahjuliku alleeli fikseerumise tõenäosus on väga väike, kaheneb kiiresti 0-ni. 20. Millest sõltub neutraalsete / valiku all olevate alleelide asenduskiirus? Agnes Neutraalsed alleelid – igas põlvkonnas tekib 2Nµ uut alleeli, fikseerumise tõenäosus u(0,N)=1/(2N), asenduskiirus on võrdne mutatsioonikiirusega: r(0,N)=µ. Valiku all olevad alleelid – igas põlvkonnas tekib 2Nµ uut alleeli, fikseerumise tõenäosus u(s,N), asenduskiirus r(s,N)= 2Nµu(s,N). Valiku all olevatel alleelide asenduskiirus sõltub peale mutatsioonikiiruse ka selektsioonikoefitsiendist.
kahjulik. Samas aga kui kasulik alleel on algselt madala sagedusega, siis võib see siiski kaduda. u – tõenäosus, et mutantne alleel fikseerub s – selektsioonikoefitsient N – populatsioonisuurus Uue mutatsiooni fikseerumise tõenäosus sõltub sellest, kas see on valiku all või mitte, ja valiku korral selektsiooni-koefitsiendist. 20. Millest sõltub neutraalsete / valiku all olevate alleelide asenduskiirus? Neutraalsete alleelide puhul: Igas põlvkonnas tekib 2Nμ uut alleeli ja fikseerumise tõenäosus on u(0,N) = 1/(2N), siis asenduskiirus on võrdne mutatsioonikiirusega: r(0,N) = μ ehk sõltub mutatsioonikiirusest. Valiku all olevate alleelide puhul: Igas põlvkonnas tekib 2Nμ uut alleeli ja fikseerumise tõenäosus on u(s,N) ning asenduskiirus on r(s,N) = 2Nμu(s,N) Neutraalsete alleelide asenduskiirus on võrdne mutatsiooni-kiirusega, valiku
annaabi.ee 
