Leidlapse lugusid kirjutati väga palju nii, et lugu algas punktist A ja liigub punkti B. ''Tom Jones'' on 100% väljamõeldud lugu, mille eesmärk on konkreetselt vaadelda Inglismaad topograafilise romaani alge. Inspiratsiooni sai Cervantes'e ''Don Quiote-st''. Tom Jones on üksik hing, ekslik inimene, kes teeb vigu ja autor ei püüa neid vigu varjata. Autor kujutab teda tavalise inimesena, mitte kangelasena. Inglise realistidele oli omane panna oma loo tegelane kodumaale. Reisikiri asenduski reisiga oma enda kodumaal, aga see pole päevikulaadne vorm, autor ise kõneleb sellest. Autor annab koguaeg vihjeid, et midagi hakkab juhtuma ja sellega on koguaeg pinge õhus. ''Jonathan Wilde'' toob esile allilma probleemid. Kuna teose aluseks samanimeline inimene, siis on tegu mingis mõttes dokumentaalkirjandusega. Sedalaadi kirjandus kordub ka 18. ja 19. sajandil, toodi paralleele kurjategijate ja ühiskonna tippude vahel. See ongi Fieldingu kirjapandud paradoks
JA STRUKTUUR - lisad: P. 1. Mõiste - kogukondlik ning riiklik teooria Kohaliku omavalitsuse mõiste määratlemisel eksisteerivad tänini kõrvuti kohaliku omavalitsuse kogukondlik ning riiklik teooria. 1.1. Kogukondlik teooria Selle teooria teke seondub Suure Prantsuse revolutsiooni ideoloogidega ning neist aegadest saab ta ka rakendusvõimaluse. Kogukondliku omavalitsuse tegelikud ajaloolised juured ulatuvad tagasi sugukondliku korra lagunemise ajastusse, mil see asenduski küla- ja hiljem lisaks linnakogukonnaga. Põhiidee seisneb selles, et kogukondlik omavalitsus e. territoriaalüksuse elanike omahaldus on alati olnud ja arenenud evolutsiooni tulemusena rahvademokraatia alustel (st. iseotsustamine; isetegutsemine otstarbe kohaselt; isemajandamine). Kohalik omavalitsus ei ole riigi või monarhi "kingitus", nende poolt "antud". Riik peab tunnustama kohalikku omavalitsust kui loodusõiguslikku
annaabi.ee 
