rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule. Soomuskatte välja kujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja paljundamise etapi võib lugeda lõppenuks. KARPKALA PALJUNDAMINE SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne. Esimesel ja teisel aastal rekordsuurusega silma paistnud kalade juurdekasv võib hiljem olla tunduvalt väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus
ujukiga meresumpasid. Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist söötmist, asustamist, välja püüki joonise), vee vool kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest. Täiesüsteemses tiigimajandis kasvatatakse kalad vastsest kaubakalani (kolm suve) ning peetakse sugu- ja asenduskarja. Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3 m). Pidamisviisid: 1. Hobikasvatus
annaabi.ee 
