See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 24 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks.
kõhualune on valge. Fifth level Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille Click to edit Master text styles all on asendushammaste kõverad read. Igal Second level kihval on 24 asendushammast ja kui kihv Third level välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, Fourth level edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge
Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on saaki neelata kerge, kuid kui see püüab lahti pääseda, tõusevad hambad limanahast üles ja tungivad tuhande nõelana ohvrisse. Haugi alalõua kihvad vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Iga kihva juurde kuuluvad 2-4 asendushammast, mis koos kihvaga moodustavad ühtse rühma (perekonna). Kui kihv välja langeb, siis täidab tema koha lähim sama perekonna asendushammas. Algul see logiseb, edaspidi aga tugevneb ning kasvab tihedalt alloleva luu külge. Hambad ei vahetu haugil kõik ühekorraga. Ühel ja samal ajal on lõualuul vanu lagunevaid, tugevaid töökorras olevaid ning noori alles ,,tööpaigale" asunud hambaid