1 Hz =1/s 1.5.2.Matemaatiline pendel See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga m,venimatu niidi otsas,mis loetakse punktmassiks. Kulike pannakse jõu f. Mõjul harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskejõud, kuna süsteem on praktiliselt mehhaaniliselt isoleeritud, sellest tulenevalt seal mõjuvate koservatiivsete jõudude summaarne moment on võrdne nulliga. Järelikult pendli äärmises, maksimaalse hälbe asendism paigalseisu hetkel, on võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, mainitud jõudude momentide summa on võrdne nulliga ehk need jõumomendid on võrdsed ja vastassuunalised vektorid. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment: M(lall)=I Masspunkti inertsmoment: I=ml² ,kui lkaugus pöörlemistsentrist Raskusjõu moment: M(rall) =mg*l Mehhaniliset isoleeritud süsteemi puhul: M(lall) +M(gall) =0 ml²¨+mglsin=0 ¨+g/l*sin=0
koservatiivsete jõudude summaarne moment Ka selle pendli võnkumine ei ole üldjuhul on võrdne nulliga. harmooniline. Ainult mõnekraadiste nurkade puhul saame sellise võnkumise, kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised Järelikult pendli äärmises, maksimaalse pendlid(Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks hälbe asendism paigalseisu hetkel, on kiikuv pilt seinal). võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu m-võnkuva keha mass moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, a-pöörlemistelje ja masskeskme vaheline mainitud jõudude momentide summa on kaugus võrdne nulliga ehk need jõumomendid on I-inertsimoment, telje suhtes, mis läbib võrdsed ja vastassuunalised vektorid. kinnituspunkti ja on keha
annaabi.ee 
