LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1
See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused sarnaseks alalisvoolu masina omadustega, kus kommutaatori toimel on rootori ja staatori väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks.Harjadeta alalisvoolumootoris on voolu mehaaniline kommutatsioon asendatud elektroonilisega kommuteerib asendianduri poolt juhitav vaheldi. Peale selle on ergutusvälja tekitaja viidud staatorilt rootorile selleks kasutatakse tavaliselt püsimagneteid. Kommuteeritav mähis on aga viidud rootorilt staatorile. Seda nimetatakse pöördkonstruktsiooniks. Elektroonilise kommutaatori lihtsustamise huvides on kasutatud ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises
Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/kollane D14 2V/10ms 18)Pihusti - Laseb vajaliku ktuse annuse igel ajahetkel silindrisse. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine C4 sde sees : 11-14V thikigul: 10V/2ms 19)Detanatsiooni andur - Edastab juhtplokile signaale kuidas stehetke muuta Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:pruun/valge C11 50mV/1ms 20) Kollektori rhu andur - Signaali kasutatakse koos prlemissageduse ja gaasipedaali asendianduri signaaliga mootori koormuse mramiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline A7 sde sees 4,8V mootor soe, thikigul 1,4V 21)Hapniku andur - Kontrollib heitgaaside jkhapnikusisaldust Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline D9 mootor soe, thikigul 0,1-1V (kigub) 22)Gaasi klapi asendi andur - Edastab juhtplokile liugradade signaale Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine D5
Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil.
Juhtplokk järgib mikrolülitite asendit kahendsüsteemis s.o. 1 või 6. Suletud mikrolülitite korral on signaalpinge ahle ühendatud maandusega, erinevus võrdluspingega maksimaalne ning juhtplokk tõlgendab seda arvuna0. avatud mikrolülitit korral on võrdlus- ja signaalpinge omavahel võrdsed ja juhtplokk tõlgendab seda arvuna1. Mikrolüliti tüüpiline viga on kontaktide kulumisest tingitud suurenenud pingelang ja pinge värelemine. Gaasiklapi asendianduri puhul on sageli rikke põhjuseks hoopis gaasiklapi vale reguleering või mustumine. Kontrollimisel tuleb mõõta ostsiloskoobiga pingesignaali mikrolüliti mõlemas asendis.Erilist tähelepanu tuleb pöörata lülitamishetke pinge värelemisele ja pingelangule. Potensiomeetereid ehk muuttakisteid kasutatakse asendi määramiseks.Tüüpilisemaid kasutuskohti on näiteks gaasiklapi asendianduris ,kütuse tasemeanduris ja vanemattüüpi õhumõõturites.
täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. 2.1 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast
kommutatsiooni rootori asendist sõltuvale automaatsele juhtimisele aeglustub ka staatori välja pöörlemine ning rootor säilitab staatori väljas oma suhtelise asendi. Seega eristab sünkroonmootorit alalisvoolumootorist vaid pöördvälja tekitamise põhimõte. Sünkroonmootori pöördväli tekitatakse toitevõrgu või muunduri konstantse sagedusega pingesüsteemiga. Harjadeta alalisvoolumootori pöördväli tekitatakse rootori asendianduri signaali abil juhitava pooljuhtmuunduriga.Rootori asendi määramine otsese mõõtmisega toimub magnetvoo Halli anduritega, optiliste impulssanduritega või resolveritega. Kaudne ehk anduriteta mõõtmine põhineb staatori magnetvoo, mähise induktiivsuse ja voolu rootori asendist sõltuva kõrgsagedusliku pulseerimise mõõtmises, indutseeritud elektromotoorjõu nullväärtuse tuvastamises või mootori pinge kõrgsageduslike harmooniliste komponentide mõõtmises
· Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid · Hüdroplokk · Elektrooniline juhtimissüsteem 2 3 2. Mehaanika 1. Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? Käiguvalitsaga muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri ja parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit, millelt saab juhtplokk elektrilise signaali käiguvalitsa asendi kohta. 2. Nimeta joonisel kujutatud planetaarülekande detailid! Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam 3. Arvuta alloleva planetaarülekande ülekandearv ja tähista nooltega hammasrataste liikumissuunad! Vedavaks osaks on satelliitide raam ja veetavaks kroonratas.
Mikroarvutiga süsteemi töö algoritm pidurdamise signaali väljatöötamiseks (joonis 6.3) on järgmine. Mikroarvutisse sisestatakse vk, eelnevalt väljaarvutatud ja Se,p väärtused ning mootori võlli ja seega tööorgani jooksvat asendit kontrollivalt asendiandurilt AA saadav signaal Sp. Mikroarvuti arvutab välja pidurdusaja tpid ja pidurdusteekonna Spid, aga samuti vahe S1 = Se,p Spid. Seejärel vastastatakse S1 asendianduri signaaliga Sp. Hetkel kui S1 saab võrdseks Sp- ga, annab arvuti signaali elektriajami pidurdamiseks ning algab pidurdusaja tpid arvestus. Kui pidurdusaeg on lõppenud, annab arvuti käskluse elektriajami välja- lülitamiseks. 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt. Selleks et edukalt realiseerida juhtimisülesandeid, on hädavajalik põhjalikult tunda juhtimisobjekti, st tema määratlemiseks on vaja koostada tema matemaatiline mudel
Lisad. Lülitusskeemide spetsifikatsioonid Lisa 1. Firma Mitsubishi Electric servoajam Joonis 6.1 Ühendusskeem 220 VAC Toitevõrk 24 VDC Digitaalsete sisendite/väljundite toide NFB Kaitselüliti MC Magnetkäiviti FR Võimsustegurit parandav drossel või liinifilter TE Jõuahela toiteklemmid DE Digitaalsed sisendid/väljundid CN1 Juhtsignaalide ühendusklemmid (I/O signal connector) CN2 Asendianduri ühendusklemmid CN3 RS-232C arvuti sideliides P, C, BC Pidurdustakisti ühendusklemmid B1, B2, BE Elektromagnetilise pidurduse klemmid L1, L2 Ajami toiteklemmid (jõusisend) U, V, W Servomootori toiteklemmid M Mootor PE, E Maandusklemmid SG Jõuahela ühisklemm V24 Alalispingeväljund, 24 V, 200 mA V+ Digitaalväljundi jõuklemm SON Käivitussignaali klemm ST1, ST2 Pöörlemissuuna signaalid
annaabi.ee 
