3.2. Ametikohasisene karjäär Tänapäevane trend on ametikohasisene karjäär. See toob endaga kaasa pideva juurde õppimise vajaduse, eesmärgiks on saada oma-ala asjatundjaks. Pidevalt edasi arenedes toob kaasa ametikoha piiride laienemise ning võimaldab saada uusi pakkumisi näiteks olla mentor või esindada ettevõtet väljaspool. Ametikohasisese karjääri puhul motiveerib töötajat teadmine, et teda tunnustatakse eksperdina oma alal. Kui inimene hakkab end tundma oma valdkonnas asendamatuna, pühendub ta oma tööle veelgi ning see toob kaasa veel suurem pühendumise. 3.3. Kannapööretega karjäär Kannapöördega karjääri puhul inimene küllastub oma senisest tegevusest ning valib edasiseks tegevuseks sellise ala, kus teised inimesed pole harjunud teda nägema. Sellise valiku põhjuseks on tavaliselt soov realiseerida oma unistused. Näiteks direktorist saab linnapea. Inimesed on vahel liiga pühendunud ühele eesmärgile, et ei märgata teisi võimalusi enda ümber
seda, kui suur võimalus on esindusliikmetel professionaalselt tegutseda ning kui tugevat osakaalu nad terviklikus süsteemis omavad. Erinevad arutlustulemused on jõudnud ühisele arvamusele, et see on selgelt liiga väike. Eesti president on seisukohal, et Ameerikalik föderaalne lähenemine on hea lähenemine, ning seda tuleks rakendada nii palju kui võimalik. Samas on valitsus aga vastupidisel arvamusel. Üldjoontes nähakse EL rolli Eestis tänaseks juba sisuliselt asendamatuna. Läti perspektiivid Läti, olles värskel võtnud käibele ühisraha euro, on valikute küsimused alles võrdlemisi keerulised, kuna ühisraha on käibel olnud lühikest aega (2014 a. jaanuar). Kõik mis on siiamaani EL teemasid puudutanud on teostatud peamiselt akadeemikute ning ekspertide poolt kuid oma roll on olnud ka massimeedial ning poliitikutel. Tõsisemalt hakati EL teemadega tegelema alles 2013 aastal, enne eurole üleminekut – nii riigi enda kui ka EL perspektiivis
annaabi.ee 
