aadressi. Virtuaalne mälu võimaldab suurendad aadressi järkude arvu, mida tarkvara kasutab ehk virtuaalmahtu. Samas laetakse põhimällu aeglasemast välismälust infot lehekülgede kaupa. Transleerimiseks kasutatakse tabelit. Aadresside teisendamine tehakse mälu juhitmise plokis (Memory Management Unit MMU), mis võib olla realiseeritud ka riistvaras. Kui põhimälus pole vastavat lehekülge, laetakse see välismälust põhimällu. Analoogiliselt vahemäluga, asendakse lehekülgi kui selleks on vajadus. Oluliselt erinevad plokkide ja lehekülgede suurused, vahemälu plokid on oluliselt väiksemad, sammuti on vahemälu kiirem, sest juhtimine toimub riistvaras. Vahemälus toimub plokkide asendamine riistvaras, virtuaalmälus teeb seda tavalist tarkvara.Virtuaalmälude korral ei kirjutada otse välismällu, see on liiga aeglane. Lehekülje asendamisel kirjutatakse muutused välismällu. Tavaliselt asendatakse vähim kasutuses olnud lehekülg. Segmenteerimine
konstrueeritud, me oskame sellel juhul seda ka tõrjuda. negotiated reading : kokkuleppe otsimine osapoolte vahel : oleme tagasi antonio cramsci teooria juures : et kui keegi tahab valitseda, siis peab ta selle valitsemise kuidagi meeldivaks tegema. ka siin on lugeja aktiivsus, vastuvõtja aktiivsus suurem, kui nii mõnegi teoreetiku arvates peaks olema. saussure ja levistrauss tegelesid paradigmaatilise tasandiga : teatavas järgnevuses elemente asendakse teistega ja need tekitavad tähendusi levistrauss ei tundnud üldse, millest lood räägivad. teda huvitas struktuuritasand, aga mitte lood. narratiivi mõiste : süntagmaatiline tasand, järgnevustasand (just see millest saussure ja levistrauss ei hoolinud, aga sellega tegels barthes) teksti mõnul on otsene seos sellega, kuidas narratiivi kulgemine mõjutab lugejat strukturalistlik poeetika : selles vallas tegeldaks vähem binaarsete opositsioonidega, mis on müüdi
streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis sealt edasi kõigi teistele raudteejaamadele ja teiste tööstuseni teises linnades. Streikis üle 2 miljoni inimese. Relvapoodidest rööviti relvad, tühistati kõrtsid osad kasutati põletamiseks ja teised joodi maha. 15. oktoobril kogunesid Tallinna töölisvanemad ning otsustasid pöörduda linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse Tallinnalt välja ning asendakse tööliste enda korrakaitse üksusega. Ning nõuti, et politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik arreteeritud isikud. Aleksandr Kesküla oli vabastatud ning Estonias hoidis kõnet ning kutsus kõiki relvastuma end ja suruma maha valitsuse jõuga. Peamiselt nõuti parlamendi ja kodaniku õigusi streigis. 16. oktoobri hommikul kogunesid streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased,
annaabi.ee 
