· Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle. · Vallutusjärgselt kehtestati Balti erikord (kehtis kuni1880-ndate aastateni) e. Balti kubermangude laialdane omavalitsus. · Viidi läbi restitutsioon (e. riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele). · Eesti talupoegade õiguslik olukord oli 18.sajandil läbi aegade halvim (1739 Roseni deklaratsioon). · Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord. · 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool. · 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus. · 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald. · 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine, mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku. · 19
Ainus erinevus Rootsi riigivõimude tegevusest oli kohaliku aadli omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale. - Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa troonile, kelle eesmärgiks oli Baltikumi seniste privileegide kaotamine ja tihedam sidumine Venemaa põhialadega. - Katariina II kehtestas 1783.a. Baltikumis uue halduskorralduse- nn.asehalduskorralduse, mis kehtis 1783-1796.aastani - Asehalduskorraldusega muudeti senist administratiivjaotust: A) Eestimaa kubermangu neljale senisele maakonnale lisandus viies- Paldiski maakond ( kuni 1796.a.). B) Liivimaa kubermangu Eesti alale jäi viis maakonda- vanadest Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa ning kaks uut maakonda- Viljandimaa ja Võrumaa. C) Linnaõigused anti ka kahele uuele maakonnakeskusele- Paldiskile ja Võrule (sellega seoses oli Eesti alal 12 linna ).
rüütelkondade ühiskäsutuses. Mõisnikud said peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Teraviljaeksport teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast, mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud. Adramaarevisjonide käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal pearahamaks koos asehalduskorraldusega, mis ühtlustas Baltikumi maksusüsteemi. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise
annaabi.ee 
