provintsi ühendada üheks tervikuks. Aadlikud on nõus. 20.märts 1584 maapäev vormistab, pärast kaalumist kinnitab kuningas Johan III 25.augustil 1584 otsuse. Eksistentsi lõpetas Harju-Viru rüütelkond, alguse sai Eestimaa rüütelkond, kuhu kuulusid ka Läänemaa ja Järvamaa aadlikud. Alguse saab ka Eestimaa hertsogkond. Eestimaa hertsogkond koosneb 4 maakonnast, Harju, Viru, Järva, Lääne, tol ajal kreis. Esialgu seisavad asehaldusala eesotsas asehaldur, kes resideerub Tallinnas. Kui alasid hakkab juurde tekkima, lisatakse ametisse uusi asehaldureid. Tallinnas asetsevat asehaldurit, kes juhib teiste tööd, nim peaasehalduriks. 17.saj alguses hakatakse teda nimetama kuberneriks, 1673 hakatakse teda nimetada kindralkuberneriks. Asehaldusala jagati linnuseläänideks. Põhja-Eestis on neid olnud 7. Linnuseläänid jagunevad mõisaläänideks, mille eesotsas foogtid. Põhiülesanne kohalikelt
alal olevad rüütelkonnad ( harju viru, järvamaa, lääne). Tegi ettepankeu, et nad kõik ühineksid. 20 märtsil 1584 a. Kuningas kinnitas selle 25 augustil 1584. Sellega juhtus see, et sündis eestimaa tähtsaim seisulik kogu- eestimaa rüütelkond. 1584 a sünnib ka Eestimaa hertsogkond. Eestimaa jaot 4 kreisi vahel ( mk), 4 kreisi ka eestimaa rüütelkonna alusel. Sama ala on ka eestima asehalduala, valitsemiskeskusega tln.Asehaldusala eesotsas tln asehaldur, kindlat nimetust tal ei ole, sageli aga ka eestimaa asehaldur. Kuna tln omaette asehaldusüksus, tehakse vahet pea ja kindralasehalduri vahel. Struktuur on paljuski aadli omavalitsust silmas pidades. Selle kõrval ka riiklik administratuur, mis on palju keerulisem. Eesti asehaldusala jaguneb linnuse läänideks ( tln linnuselään, haapsalu, lihula ja koluvere, Paide, Rakvere ja Narva linnuslääni). Haarab enda valdusse läänistamata mid- tegemist riigi maaga
annaabi.ee 
