Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 9) Kuidas valitseti Eestit nn asehalduskorra ajal? Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad. Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond. Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk asehaldur 10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil. Linnaelanike osakaal moodustas vaid 5% Eesti rahvastikust. Linnade tähtsus hakkas küll 19. sajandil tõusma, kuid enne seda oli põhiline töö põllumajandus ja loomakasvatus. Juhid olid raehärrad, põhi keel oli saksa keel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni
) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel, millega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2...4 kubermangu), peale selle erandina: Moskva asehaldurkond, Peterburi asehaldurkond, Viiburi asehaldurkond, Riia asehaldurkond ja Tallinna asehaldurkond, mille koosseisus oli ainult üks kubermang, kuid asehaldurkonda juhtis kindralkuberner[1]. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja see lõppes pärast Katariina II surma 1796. 5. juuni 1783. aasta ukaasiga moodustati endise nelja maakonna asemel viis maakonda. Paldiski linnale, milline rajati tänu soodsale asukohale Läänemere ääres, moodustati juurde ka maakond. Tallinna asehaldurkonna haldusjaotus kujunes järgmiselt: · Aadlimatriklid - olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes,
annaabi.ee 
