Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi Marsil on ka suurimad vulkaanid päikesesüsteemis. Suurim neist, Olympus Mons, on 27 km kõrgune ja selle diameeter on 600 km. Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons. Kliima Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest. Üks huvitav nähtus Marsil on kindlasti ka tolmu tormid, mis võivad katta mitmetuhande km suuruseid alasid
kasulik omada korralikku binoklit, sest hiidkraatri suurim läbimõõt on 90 kilomeetrit. Olympus Mons'i kaldeera ehitus annab tunnistust sellest, et eri aegadel on siin laava välja voolanud vähemalt kuuest erinevast kohast. 1. Teisi Marsi vulkaane Olympus Mons'ist poolteise tuhande kilomeetri kaugusel asub kolm veidi väiksemat hiiglast, kilpvulkaanid Ascraeus Mons, Arsia Mons ja Pavonis Mons. Üksteisest asuvad nad 500-600 kilomeetri kaugusel, ja kuna nende läheduses on veel mõned väiksemad vulkaanid, siis on kogu see Tharsise küljel asuv Marsi piirkond kaetud laavaväljadega. Marsi suured kilpvulkaanid sarnanevad kujult Havai vulkaanidega, aga oluline vahe on mõõtmetes. Maa suurima vulkaani Mauna Loa kõrgus on 8742 meetrit mõõdetuna Vaikse ookeani põhjal asuvalt jalamilt. Jalami mõõtmed on 97 x 48 kilomeetrit
annaabi.ee 
