3) riiki valitsetakse võimude lahususe põhimõttest lähtudes - seadusandlik võim (parlament), täidesaatev (valitsus) ja kohtu peavad olema lahus. Riiki või ühiskonda, mis on vabanenud diktatuurist ning liigub demokr. suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes, selleks puhuks valitakse Asutav Kogu. Eesti põhiseadused: 1) 1920.a. 2) 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 3) 1938.a. 4) 1992.a. Ühiskonna jätkusuutlikus Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist
NORMIDE ALUSEL Kui vaadata kaasaegset inimõiguste arengut, mille aluseks me tinglikult paneme ÜRO loomise, kus hartas on olemas väga üldised sätted, mille alusel ei tohtinud olla diskrimineerimist jne. Suurt tähelepanu Inimõiguste ülddeklaratsioon 10. dets 1948 ülemaailmne inimõigusi sätestav dokument. See oli vastuvõetud ÜRO Peaassamblee poolt (soovitusliku väärtusega on asamblee poolt antud sätted). 48 poolthäält, vastuhääli polnud aga 8 riiki jätsid hääletamata. Mitte eriti üllatuseks jättis hääletamata Nõukogude Liit ja riigid, kes olid tolle mõjuall aga ka endine Jugoslaavia (ilmselt komm riikidel oleks olnud liiga silmakirjalik, hääletada poolt ja mitte väga hea idee vastu hääletada), ja Saudi-Araabia (polnud valmis naistele andma õigusi, seega ka silmairjalik oleks olnud häletada poolt ja paha vastu
annaabi.ee 
