rõhk e . Kui meil on anum, mis on osaliselt täidetud veege, siis veepinna kohal olev õhk sisaldab alati veeauru. Aurustumise käigus õhus oleva veeauru rõhk e kasvab ja kasvab ka vette tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette sattub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on asakaalus. Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud. Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga. Kuna veest lahkuvare molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E . Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on tabel, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile vastav küllastava veeauru rõhk. 3
oleva veeauru rõhk e . Kui meil on anum, mis on osaliselt täidetud veege, siis veepinna kohal olev õhk sisaldab alati veeauru. Aurustumise käigus õhus oleva veeauru rõhk e kasvab ja kasvab ka vette tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette sattub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on asakaalus. Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud. Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga. Kuna veest lahkuvare molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E . Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on tabel, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile Energia jäävus
annaabi.ee 
