w = 56,52*0,935=52,84 kN/m Põikseinte tuulekoormuste summa w = 11,47+13,58+14,90+12,74 = 52,69 kN/m => numbrid on peaaegu võrdsed Tulekoormuse jaotus põikseinte vahel arvutatud õigesti Koostas N.N 2011 20 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 6.3 Lühikokkuvõtte Kasutades esimest arvutusvarianti (väändetsentri leidmisega) oli saadud sellised tulemused Sein1 w1y(x) = 13,82 kN/m, w4y(x) = 12,68 kN/m, Sein2 w2y(x) = 13,33 kN/m, w3y(x) = 13,01 kN/m, Kasutades teist arvutusvarianti (diafragmadega) oli saadud sellised tulemused Sein1 w1(x) = 11,47 kN/m w4(x) = 12,74 kN/m Sein2 w2(x) = 13,58 kN/m w3(x) = 14,90 kN/m Edasi põikseina tugevuskontrollis tuulekoormuse mõjumisel ja nihkekontrollis me kasutame vähem koormatud seina kõige suurema tulekoormusega
on vahemikus 20 kuni 24 kN/m , keskmiselt 22 kN/m γG – alalise koormuse osavarutegur 12 Dreenimata tingimustes seega V1d + B⋅dk⋅γk ⋅γG = B[(π + 2)⋅cud + q′]/γR, millest V1d B= ( 4.3) [(π + 2)cud + q′] γ R − d k γ k γ G Kasutades arvutusvarianti 2 on tugevusparameetri cu osavarutegur 1,0. Seega cud = cuk Koormuse osavarutegur on alalisele koormusele γG 1,2 ja ajutisele koormusele 1,5. Kandevõime osavarutegur on 1,5. Arvutusvariandi 1 1. kombinatsiooni korral kandevõime osavarutegur 1,0, teised osavarutegurid samad, kui arvutusvariandis 2. Arvutusvariandi 1 2. kombinatsiooni korral cu osavarutegur 1,4. Alalise koormuse osa- varutegur 1,0 ja ajutise koormuse osavarutegur 1,3. Kandevõime osavarutegur γR =1,0.
annaabi.ee 
