töötada lõikele kas ühes või kahes pinnas. Tugevustingimus ühele pinnale töötava tihvti jaoks: F1 = 0,25 d2[]e, kahes pinnas lõigatava puhul: F1 = 0,5 d2[]e, kus F1 on tihvtidele mõjuv jõud. Kui tihvt kannab üle pöördemomenti T ja töötab lõikele kahes pinnas ning d0,3dv, siis tihvti läbimõõt avaldub seosest: d = 1,13* (T / dv[]e)1/2, kus dv on võlli läbimõõt. Kui tihvt töötab liistuna, siis tihvti pikkus l = 2*T/ dvdp. 8. Liist- ja kiilliidete arvutus. Arvutusvariandid: 1. On teada ülekantav pöördemoment, liistu ristlõike mõõtmed, liistude arv ja lubatavad pinged. Leitakse liistu vajalik tööpikkus; 2. On teada ülekantav pöördemoment, liistude arv ja mõõtmed. Leitakse liistus tekkivad pinged; 3. On teada liistu mõõtmed ja arv ning lubatavad pinged. Leitakse lubatav liistliitega ülekantav pöördemoment. a.) Prisma- ja segmentliist : Arvutused tehakse võllist väljaulatuva liistuosa kohta eeldusel, et rummu surve liistule jaotub ühtlaselt
seks on plaadi laius b. Kui tingimus (3.27) pole täidetud, asub nulljoon ribis. Sel juhul leitakse survetsooni arvutus- kõrgus y valemiga (3.28), lähtudes pikijõudude tasakaalutingimusest. f yd A s1 f ycd A s 2 f cd )b b w &h f y . (3.30) f cd b w Joonis 3.8 Ribiplaatristlõike arvutusvariandid: (a) survetsoon asub ribiplaatristlõike plaadis (b) survetsoon ulatub ribiplaatristlõike ribisse Ristlõike paindekandevõime MRd leiame momentide tasakaalutingimusest armatuuri As1 ras- kuskeset läbiva telje suhtes. Tugevustingimus omab kuju MEd MRd = fcdbwy(d1 0,5y) + fcd(b bw)hf(d1 0,5hf) + fycdAs2(d1 d2). (3.31)
annaabi.ee 
