Lausmetsakorraldus on suhteliselt tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid määratakse silmamõõduga ja metsakorraldajat võivad mõjutavad eelmise inventuuri andmed. Lisaks sellele on lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, kuid SMI annab igal aastal metsadest uue, kogu riiki hõlmava andmestiku. Peamised erinevused 4 kahe metoodika vahel tulenevad mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest. SMI tagavarad ja tagavaral baseeruvad näitajad (hektaritagavara, juurdekasv) on lausmetsakorralduse andmetest 20% suuremad. SMI näitab suuremat lehtpuude ja väiksemat okaspuude osakaalu nii puistute pindalas kui ka puuliigi tagavaras ning SMI andmetel on puistute keskmine boniteediklass parem võrreldes lausmetsakorralduse andmetega (Aastaraamat Mets 2013). 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused
ma- tsükli jooksul sisseantava õhu kogus. Sisselasketrakt, sisselaskekollektor, sisselaskeavad ja sisselaskeklapp piiravad mootorisse lastava õhu kogust. Mootori mahtkasutegur hindab sisselaskeprotsessi efektiivsust. Mahtkasutegur on mootori töö üks olulisemaid parameetreid ja sõltub väga paljudest teguritest. 1.1 Seosed mootori põhiparameetrite vahel Eelnevalt defineeritud parameetrite tähtsus selgub võimsuse P, pöördemomendi T ja keskmise efektiivrõhu MEP arvutusvalemitest. Asendades valemisse (1.4) avaldisest (1.6) leitud Wc väärtuse ja tuues sisse mahtkasuteguri asendades ma saadakse võimsuse P arvutamiseks järgnev valem: f ma NQ HV ( F / A) f v NVd Q HV a ,i ( F / A) P (1.9) 2 2 Valemite (1.3) ja (1.9) põhjal on avaldatav mootori poolt arendatav pöördemoment T:
annaabi.ee 
