71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? Klientmasinad lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed v.a BlackBerry või iPhone. Laua- või sülearvutid (nn kliendid) on ühendatud võimsate serverarvutitega samasse võrku. Klient kasutajapoolne sisenemispunkt. Server sisuliselt tavaline arvuti, kuid märgatavalt võimsam; Plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus- ja võrgukomponendid (paigalda arvutusressurssi. Server säilitab ja töötleb jagatud andmeid, serveerib veebilehekülgi, haldab võrguliiklust. Suurarvuti suudavad asendada tuhandeid plaatservereid. Nt Üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit. 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? Hajusarvutus (grid computing): *Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit n-ö virtuaalne superarvuti;
Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Algus: Telegraafi leiutamine 19ndal sajandil mis töötab morse koodiga (punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1969 – Maailma esimene arvutivõrk ARPANET. Töötati välja Pentagonis, USA-s. Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa aitama militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua
annaabi.ee 
