elemendile vastav pöördelement nimetatakse multiplikatiivseks rühmaks. Selle rühmas kehtivad seadused: a ( b c ) = ( a b ) c korrutamise assotsiatiivsus e a = a ^ a e = a ühikelemendi leidmise seadus a a-1 = e ^ a-1 a = e pöördelemendi leidmise seadus Def7 Rühma, milles on defineeritud arvutusoperatsioonid rahuldab kommutatiivsuse seadust nimetatakse kommutatiivseks rühmaks ehk Abeli rühmaks. · Aditiivne kommutatiivne rühm ( aditiivne Abeli rühm). o a + ( b + c ) = ( a + b ) + c o a + b = b + a o a + = a o a + ( - a ) = · Multiplikatiivne kommutatiivne rühm (multiplikatiivne Abeli rühm). o a ( b c ) = ( a b ) c o a b = b a o e a = a
Regulaarne maatriks Maatriksit, mille determinant erineb nullist nim regulaarseks ehk kõdumata maatriksiks. Maatriksit, mille determinant võrdub nulliga, nim singulaarseks ehk kõdunud maatriksiks. Pöördmaatriks A = 1/ A A kus A on maatriksi A determinant nim maatriksi A pöördmaatriksiks. Maatriksil A on olemas pöördmaatriks A parajasti siis kui ta on regulaarne st kui A0. Maatriksi korrutamisel tema pöördmaatriksiga ühikmaatriksi so AA = A A =E Tehted ristkülikmaatriksitega Arvutusoperatsioonid ruutmaatriksitega on ülekantavad ka teatavatele ristkülikmaatriksitele. 1. A=B, kui aik=bik 2.A+B=(aik+bik) Seega on maatriksite A ja B võrdsus ning summa A+B defineeritav vaid juhul kui maatriksite A ja B ridade ja veergude arvud on vastavalt võrdsed. Kahe mn-maatriksi summa on samuti mn-maatriks. Korrutis AB defineeritakse ainult siis kui maatriksi A veergude arv on võrdne maatriksi B ridade arvuga, kui A on mn-maatriks ja B on minhi np-maatriks
annaabi.ee 
