5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud Indikaatori Siire w Manomeetri lugem katseline teoreetiline
m 2s 1. 0,1205 0,015 0,012 0,292965 2. 0,1445 0,017 0,011 0,355429 3. 0,1521 0,016 0,008 0,357811 4. 0,1578 0,015 0,008 0,355748 3. Katsest saadud massiläbikandetegurite väärtusi võrreldame arvutuslikega Solomaha ja Planovski järgi, mis on saadud ammoniaagi veega absorptsiooni katsetest läbikukkuvatel taldrikutel: 0,72 0,5 (19) k yS = 950uõ H 0 = 950*u10,72H10,5 =950 *0,12050,720,0150,5 = 25,3559 m2/s yS k P (20) k arv = = (25,3559 m2/s* 101325 Pa) / (3600 * 8,314 Pam3/(moolK)* 293K) = yS 3600RT 0,292965 mol/ m2*s 5.Tabeli 3 andmete põhjal kanname graafikule sõltuvused: k yS = f { uõ } ja k yS = f { uõ } .
Varutegur tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest võrdeliselt varuteguriga. Seega lubatud pinge , kus · on lubatud pinge · R- materjali raugepinge · K- varutegur. Varutegurit kasutatakse selleks, et tagada konstruktsiooni ja tema üksikosade ohutut ja kindlat tööd, vaatamata tegelike töötingimuste ebasoodsatele erinevustele arvutuslikega võrreldes. Lubatud pinge määratakse purustava ehk raugepinge (R) ja varuteguri (K) jagatisena []=R/K Piirpinge leitakse laboratoorsete katsetega, tehakse kindlaks sellised pinged, mille saavutamisel proovikeha puruneb või tekivad jäävdeformatsioonid. Arvutuslik pinge konstruktsioonielemendi ohtlik punkt, kus tekivad suurimad pinged. 17. Tugevuse hindamine joonpinguse korral. Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis
Reaktiivne juhtivus omab mahtuvuslikku iseloomu Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta C0 - mahtuvus pikkushiku kohta naturaalhikutes Aktiivjuhtivus on phjustatud koroonaefektist, mida arvestatakse alates 110kV, teistel juhtudel G = 0. Aseskeemi omavate elektrivarustustuse elementide aktiiv- ja reaktiivvimsuse kaod: 2 P = 3I R + U G 2 2 2 Q = 3I X + U B 2 2 Kui vimsused nendes valemites vtta vrdseteks arvutuslikega, siis saadud kadusid nimetatakse arvutuslikeks. Kuna ,siis sltuvad kaod suuresti reaktiivvimsusest. Nende vhendamiseks tuleb tarbitav reaktiivenergia kompenseerida vimalikult tarbija lhedal. 2.8. Elektrienergia kaod. Aktiivenergia kaod: W R - vastava neliklemmi takistuskadu W - vastava neliklemmi juhtivuskadu G P ja Q on loetud koormusgraafikult vastaval intervallil n - intervallide arv koormusgraafikul Kui on teada koormusgraafikute kujutegurid, siis
annaabi.ee 
