Tavaliselt on nendeks: 1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2. maksimaalne moment ja sellele vastav normaaljõud; 3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus-kombinatsioonidega. 25. VUNDAMENDI KONTROLL LIHKELE. Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep – vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tanδ ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus δ- seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb δ = ϕ; mont.rb δ= ½ ...2/3 ϕ). 26. VUNDAMENDI KANDEVÕIME EBAÜHTLASE ALUSE KORRAL. Taoline kontroll kehtib juhul kui vundamendi all on pinnas ühtlane 3 - 4 talla-laiuse sügavuseni.
ekspluatatsiooninõuded. Raudbetoonkonstruktsioonile võivad kasutuspiirseisundi puhul määravaks osutuda: * läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad mittekandekonstruktsioone; * konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; * konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused 24. Norm- ja arvutuskoormuse mõiste (p 1.5.2). Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3)
- passiivsurveks Pp (seina paigal hoidva pinnase surve), P1 ja P3 (seina jalustele jääva pinnase kaal), P2 (tugiseina omakaal) ning T (hõõrdejõud seina ja pinnase vahel T = V f, kus V on tallaga risti mõjuv koormus ja f hõõrdetegur betoon liival f=0,4 ja betoon savil f=0,3). Nii et ümberlükkekindlus on konkreetsel juhul tagatud kui (P1z1 + P2z2 + P3z3 + Ppzp+TzT) / Paza > 1 Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tan ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus - seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb = ; mont.rb = ½ ...2/3 ). Aluspinnase püsivust (pingeid tugiseina talla all) kontrollitakse valemiga: max = V / A + M / W < 1,2 qu min = V / A - M / W > 0
annaabi.ee 
