Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks.
Kool Tehnika läbi aegade Arvuti protsessori areng Enda nimi Koht Aastaarv Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtintegraallülitusena. Koosneb paljudest transitoritest. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor"
Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt mõõdetakse protsessori kiirust instruktsioonides sekundis (IPS) ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS). Mikroprotsessor on miniatuurne elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtskeemina. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia
pruukida arvuteis mehaanika asemel elektroonikat, mis oli tolleks ajaks juba küllalt hästi arenenud. Elektronskeemidel konstrueeritud arvutid ehk elektronarvutid avasid uue suuna arvutustehnikas. Teise maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Tollased elektronarvutid sisaldasid tohutu hulga elektronlampe. Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne- paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi.
moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ehk taktsagedus (Hz), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Taktsagedus ei ole ainuke omadus, mis paneb paika protsessori tegeliku töö kiiruse või efektiivsuse. Sülearvutite puhul võib näiteks
annaabi.ee 
