· Kasutatakse vähe, sest ehitusmaksumus on enam seotud põrandapinna kui mahu järgi. 1.5.Kirjelda pindala meetodit. · Käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind. · Meetod arvestab hoone netopinnaga -põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. · Tihti on ka nii, et varase eelarve koostamisel on just põrandapind ainuke teadaolev suurus, mille saab võtta ehitusmaksumuse arvutusaluseks. · Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast. · Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga. 1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel · Ruumide maksumuse määramine · Detaileelarvestamine ühikhindade alusel
puhul), võetakse mõõdud põrandapinna arvutamiseks kandepostide väliskülgedeni. Pindala meetodit kasutatakse koolide ja kohaliku omavalitsuse elamuprojektide puhul, sest korruste kõrgused on siin püsivad. Meetodi eelis on ka see, et kasutatakse sellist mõõtühikut, mis väljendab just tellija soovi - põrandapinda, mitte aga ruumide kubatuuri. Tihti on ka varase eelarve koostamisel just abstraktne põrandapind ainukeseks teadaolevaks ligikaudseks arvutusaluseks. 4.Korruste meetod Üksikul hinnal põhinevad arvutuspõhimõtted pole kunagi olnud laialt kasutusel, sest esmane eelarve asendub kiiresti konstruktiivelementide järgi koostatud eelarvetega. Ajalooliselt on aga korruste meetod üheks esimeseks katseks ühendada ehitise kõrgus ja kuju üheks terviklikuks näitajaks. Selle meetodi puhul leitakse põrandate, katuse (lae) ja seinte mõõdud ning seejärel kaalutakse nad kompleksnäitajasse erinevaid osakaalusid kasutades
annaabi.ee 
