Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine
kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale. Arvutikasutaja sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna, 6437 mõistet esitatud 9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi. 1996. a sõnastiku peatükk „Saateks“ algab lausega, mis ütleb, mis see raamat ei ole: „See raamat ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk.“ Ja läheb edasi „Eelkõige püüab ta täita lünka, mille meie
annaabi.ee 
