Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Infoteadused on def. järgnevalt: termin
t eksplitsiitset mälu. Üsna suur hulk informatsiooni võib olla mitteteadvustatav, kuid siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu näiteks omandatud motoorsed vilumused. 1.1.3 Meelespidamine ja unustamine Inimese mälu näib oma töös mõnevõrra sarnanevat arvuti mäluga (nt mõisted kodeerimine, infotöötluskiirus, kanali läbilaskevõime, kataloog, register jpt, mida inimvõimete iseloomustamisel kasutatakse, pärinevad küberneetikast ja arvutiteadusest; arvutil on ka operatiivmälu ja püsimälu). Kuid üks väga oluline külg inimese mälus, mis teda arvutimälust eristab, on unustamine. Igapäevaelus tuleb sageli ette juhtumeid, kui te kuulete kedagi väitvat, kui kohutav mälu tal on mõeldes sellega tavaliselt, et ta unustab väga sageli oma elus olulisi asju. Tegelikult on unustamine enamasti kasulik, sest kujutlege olukorda, kui teil oleks igal
annaabi.ee 
