teadusaladega, esialgne uvi “infokülluse” fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas, uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika. Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. 7. Infoteaduse põhiküsimused.
Mitmed olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemi lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W.Goffman Information science: discipline or disappearance? · A.Debons Information science: search for identity. jt. II ETAPP 1980ndad aastad Keskendumine: kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. Tooni annavad Nicholas Belkini, Karl Popperi ja Bertram C. Brookes'i artiklid. Karl Propper (Brookes) kolm maailma: Maailm 1 (füüsiline maailm) loodus ja inimesed, füüsilised tehisasjad, Maailm 2 (psüühiline maailm) on ,,subjektiivne teadmus" indiviidide meeltes ja Maailm 3 (objektiivsest teadmus) s.t salvestatud teadmus, mis on genereeritud inimindiviidide poolt (s.o mõtlemise objektiive sisu; mat. teoreemid, ideede ja
annaabi.ee 
