areng. Vabrikutööstuse tekke tähendas tootmise mehhaniseerimist. Tootmise konveireriseerimine suurndab oluliselt töötempot. Elektroonika areng tõi kaasa tootmise automatiseerimise. Hilisem arvutitele ja tehnoküberneetikale toetuv automaatiseerumine tähendas juba automaatliinide ja tervete automaattehaste rajamist. Tööprotsesse juhivad taoliste toomisviiside ouhul peamiselt arvutid. Automatiseerumine hõlmab seega ka komputeriseerimist ehk arvutiseerimist. Selline tootmine tekkitab inimestele vabab aega , mida enamasti ei osata otstarbekalt kasutada. Tänapäeva ühiskonnale on saanud omaseks informatsiooni tõhtsustamine. arvutivõrgud on oluliselt üle võtnud posti, telefoni, raamatukogude jt ülesanded. Teaduslik tehnilise pöörde saavutustele põhineb kosmosetehnika. Elektroonika areng on lisaks arvutitele andnud inimkonnale pildi elektrilise edastamise võimaluse ehk televisioon (tele - kaug; visioon - nägemine). Must-
Juhtimissüsteem on otse ühendatud üksnes tootmisstruktuuri viimase lüli montaažiüksusega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku materjali (tootekomponentide) kogus saadakse (“tõmmatakse välja”) eelmisest struktuuriüksuselt järgmise üksuse nõudeinfo alusel. Mis tahes tootmisstruktuuri personal peab iga üksiktellimuse puhul arvestama suurema arvu mõjufaktoritega kui tsentraalse juhtimise (MRP–süsteemi) puhul. See süsteem ei eelda totaalset arvutiseerimist, küll aga seab väga kõrged nõuded personalile (intelligentsus, ausus, vastutus, võime meeskonnatööks ) JIT süsteemi peamisteks iseärasusteks on, et personali tegevus on hästi kooskõlastatud igal juhtimistasandil; kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele; varude suurus näitab jooksvaid vajadusi; tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (Economic
annaabi.ee 
