pehmenema. Ei sobi kaassõnaühendil põhinevad omadussõnatuletised: pärastsõjajärgne > sõjajärgne, ennesõjaaegne > sõjaeelne, siseriiklik > riigisisene. Halvad on lt-määrsõnatuletised: ülearuselt palju > ülearu palju, lepingujärgselt > lepingu järgi, ööpäevaringselt > ööpäev ringi, ööpäev läbi, kogu ööpäev. Õiged on kevaditi, suviti, talviti, sügiseti. tulija, panija, olija, pesija, surija, nägija Tüvele on lisatud ebasobiv võõrliide: arvutiseerima > arvutistama, raalistama. kõlbulik > kõlblik importtariifid > imporditariifid, ekspertarvamus > eksperdiarvamus, diiselkütus > diislikütus, transporttööline > transporditööline (omastavaline liitumine) autode rivi > autorivi, märksõnade register > märksõnaregister, rahade eraldused > rahaeraldused, gümnaasiumide seadus > gümnaasiumiseadus isikuline koosseis > isikkoosseis, lepingulised kohustused > lepingukohustused,
sega ei vastavate tüvisõnade ega lõpuks ka lühikujuliste verbide laenamist valmiskujul kasvõi inglise keelest. Eks inimesed otsustavad, kas lühemad vormid lähevad käibele või mitte, ja see selgub alles mõne aja pärast. Võõrliited omasõnadega Harvaesinev, kuid erinevate keelesse suhtumise võimaluste paljusust toredasti illustreeriv teema on võõrliidete ühendamine omatüvede külge. Laiast kasutusest on teada ainult üks näide, arvutiseerima. Levinud seisukoha järgi on see sõna võimatu, kuna -eeri on võõrliide ja võõrliiteid omasõnade taha panna ei saa. Krista Kerge on aga pakkunud tolerantsema (ja empiirilise uurimismeetoditega paremini haakuva) seletuse: selle sõna spontaanne tekkimine ja levik näitab -eeri-liite kodunemist. 17.6 Laenamine Lõpuks jõuame laenamise juurde, millest tänapäeva ühendatud maa- ilmas oleks võinud lausa alustada, kui järjestada terminisaamisviisid
annaabi.ee 
