Nad ei leia üles õiget infot, millega tegeleda. Tekstülesannetega sama - ei leia tekstist olulist infot üles. Võivad kasutada eelmise ülesande infot nt. tehete ebakorrektne ruumiline paigutus - oluline aru saada, mida olen teinud ja järgmist ülesannet tehes varasemast eeskuju võtta. Kui eelmisest välja ei loe, mida enne teinud ja mida pärast, ei ole tal mallist kasu ja ei saa ka õpetaja aru, mida enne tegi ja mida pärast. Arvutiraskustega lastel pole vahet, kuhu nad oma ülesande kirjutavad ja ruumiliselt asju paigutavad. Ruumilise kujutluse osas on lapsed hädas. korrutustabeli tundmine - ei jää pähe. Seal on oma loogika, kui ühe vastuse ära unustad, on võimalik puuduv vastus tuletada. Aga nemad neid seoseid ei taipa, õpivad kõike mehhaaniliselt pähe ja seda nii mäletada on üksjagu keeruline.
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) Tehete ebakorrektne ruumiline paigutus – oluline aru saada, mida olen teinud ja järgmise ülesande tehes varasemast eeskuju võtta. Kui eelmisest välja ei loe, mida enne teinud ja mida pärast, ei ole tal mallist kasu ja ei saa ka õpetaja aru, mida enne tegi ja mida pärast. Arvutiraskustega lastel pole vahet, kuhu nad oma ülesande kirjutavad ja ruumiliselt asju paigutavad. Tegelikult ruumilise kujutluse osa – eelmiste puhul rääkisime fonoloogilise info töötlemisest, siis matemaatiliste raskuste puhul räägime ruumilise info töötlemisest. Sellega on lapsed hädas. Korrutustabel ei jää pähe. Seal on oma loogika, kui ühe vastuse ära unustad, on võimalik puuduv vastus tuletada.
annaabi.ee 
